Hingeaed

Miks asjad lähevad valesti, kui ma olen teinud kõik õigesti?   On kaunis suvepäev. Kaks linnalast, mina  ja minu vend oleme  Pärnus oma isa juures. Millegipärast töötab ja elab  isa Pärnus ja meie emaga elame Tallinnas.   Sügis – talvisel perioodil käib isa nädalavahetustel kodus, suvel on aga teisiti, hoopis meie emaga tuleme isa juurde. Meie vennaga veel koolis ei käi ja suvel naudime maal olemist. Ema tegeleb väikese aiaga, kus kasvavad maasikad. Vahel toob ta sealt kohe suure kausitäie marju, kui mõnus! Linnalastel on maal palju põnevat, vähemalt minu jaoks. Peaaegu igal perel on koerad – kassid, kuked – kanad,  armsad suuresilmalised  vasikad, lehmad ja hobused, kes on veidi hirmuäratavad…

Armastuse vägi   Me kõik teame, mis on armastus, kuid milline on armastuse vägi? Üha rohkem räägitakse iseenda armastamisest, et kui armastad ennast, siis oled tasakaalus ja õnnelik. Tõepoolest on enda armastamine üks võtmeküsimus, kuid kas sellest piisab? Naissoost inimestele on looduse poolt kaasa antud võime kellegi eest hoolitseda, kedagi armastada. Meessugu seevastu on maskuliinsem ning soovib ennast teostada läbi tegude. Siiski ei saa alahinnata meeste soovi armastada ja olla armastatud. Kahtlemata on meil kõigil lapsepõlvest kaasa antud pagas, mida nüüd eluteel kaasas kanname. Ma olen seda meelt, et meie vanemad kasvatasid meid just nii, nagu tollel hetkel oskasid ja millised olid nende võimalused. Vanemat põlvkonda on kasvatatud teadmatuses, mida…

Mõttel  on jõud! Meie mõtted on kui väikesed taimed, mida oma tähelepanuga kastame. Kui mõte on positiivne, saab sellest suur rõõm ja meie keha tervendab ennast selles vibratsioonis. Juhul, kui mõte on negatiivne ning me pöörame sellele ülearu palju tähelepanu, on meie keha reaktsioon vastupidine. Keha on kurb meie halvast mõttest, mida me innukalt toidame, see vibratsioon haarab kogu keha. Kuidas loobuda häirivast mõttest? Loomulikult on negatiivne mõte mingi sündmuse tulemus. Kuidas peatada see mõte, et ta edasi ei areneks ning ei mürgitaks kogu meie keha.  Siin tuleb haarata ohjad enda kätte ning ise juhtida oma elu. Mine mõttes tagasi sellesse olukorda, kus see halb mõte tekkis. Hinga sügavalt südame…

Kiri EMALE   Kallis ema, sellest on juba nii palju aastaid möödunud, kui Sind enam meie kõrval ei ole. Siiski usun, et jälgid meie tegemisi kusagilt Universumi avarustest.  Anna andeks kallis ema, et ei osanud Sulle Sinu eluajal öelda, kui kallis Sa mulle oled ning kui tänulik olen kõigi õpetussõnade eest. Kui rumalad me lapsed siiski oleme! Alles siis, kui Sind enam ei ole saame aru, keda oleme kaotanud. Enam ei saa Sinult nõu küsida või eluraskuste üle kaevelda. Ainuke, mida teha saan, on keerulises olukorras mõelda, kuidas Sina käituksid või millise otsuse teeksid. Kallis ema, meile on jäänud vaid väike platsike Pärnamäel, kus Sinuga vestlemas käia, ometi oled meil…

Minu tutvus holistilise maailmaga algas instituudi logost. Sellel 2013. aasta hilissügisel, kui tundsin, et maailm minu ees on kui kuristik (lühikese perioodi jooksul olin matnud kolm endale kallist inimest, nende hulgas minu abikaasa) ning minu jaoks ei ole enam päikest ega rõõmu, avastasin arvutiekraanilt imelise logo. See sini-puna-valge värvide kombinatsioon kõnetas mind. Ma ei olnud sellisest instituudist midagi kuulnud. Õpihimulise inimesena läksin koheselt instituudi kodulehele uurima, mida huvitavat seal pakutakse. Mida rohkem ma lugesin, seda enam sai mulle selgeks, et just see on vastus minu appikarjele. Esimesse gruppi ma ei pääsenud, järgmisesse sain sisse. Algas minu imeline teekond iseendani. Olin eelnevate aastate jooksul teinud tutvust erinevate esoteeriliste praktikatega. Mind on…

Mis on surm? On see lõpp või hoopis algus? Kas leina saame siduda ainult füüsilise surmaga või on see midagi hoopis enamat? Mis toimub meie kehaga, kui meis on lein? Kuidas meie keha tunnetab emotsionaalset surma? Mis üldse on surm? Kuidas nimetada neid igapäevaseid, igas ilmakaares toimuvaid/ juhtuvaid emotsionaalseid sündmusi nagu lahutus, peretüli, lemmiklooma surm, õnnetusjuhtum, puudega lapse sünd, koondamine, lähedase kaotus, tervise kaotus, laste täiskasvanuks saamine jne. See kõik on millestki/kellestki ilmajäämine, millegi/kellegi kaotus, midagi/ kedagi, mida oleme alati ehedalt kujutanud enda juurde kuuluvaks. Järsku seda enam ei ole või on see muutunud või erineb sellest, mida oma kujutluses endale lõime. Kuidas edasi? Millised on tunded, mida kogeme? Kindlasti…